La graphie créole

Par : Jean Bernabé
Offrir maintenant
Ou planifier dans votre panier
Disponible dans votre compte client Decitre ou Furet du Nord dès validation de votre commande. Le format PDF protégé est :
  • Compatible avec une lecture sur My Vivlio (smartphone, tablette, ordinateur)
  • Compatible avec une lecture sur liseuses Vivlio
  • Pour les liseuses autres que Vivlio, vous devez utiliser le logiciel Adobe Digital Edition. Non compatible avec la lecture sur les liseuses Kindle, Remarkable et Sony
  • Non compatible avec un achat hors France métropolitaine
Logo Vivlio, qui est-ce ?

Notre partenaire de plateforme de lecture numérique où vous retrouverez l'ensemble de vos ebooks gratuitement

Pour en savoir plus sur nos ebooks, consultez notre aide en ligne ici
C'est si simple ! Lisez votre ebook avec l'app Vivlio sur votre tablette, mobile ou ordinateur :
Google PlayApp Store
  • Nombre de pages150
  • FormatPDF
  • ISBN2-84450-625-9
  • EAN9782844506252
  • Date de parution11/10/2001
  • Protection num.Adobe DRM
  • Taille614 Ko
  • Infos supplémentairespdf
  • ÉditeurIbis Rouge

Résumé

Ni an patjé tan moun ka matjé lang kréyol la okontrè di sa anlo adan nou pé kwè. Déjà pou yonn, adan liv rakontaj listwè, kontel ta Pè Labat oben Pè Pelleprat, kivédi nan 17è siek, nou za ka jwenn yonn-dé ti mòso fraz ki an kréyol. Titak pli ta, nan 19è siek, lè lavant sik kann pèmet sé Bétjé-a vini gwotjap, dé sèten adan yo, ki Sen-Domenng, ki Matinik, ki Gwadloup, koumansé matjé dé teks litérè adan sa yo té ka kriyé « wanni-wanna sé Neg-la ».
Primié teks nou konnet sé an chanté-powem misié Duvivier de la Mahautière, éti tit-li sé « Lisette quitté la plaine », ki paret pa koté 1754 oben 1757. Apré'y, dé moun kon François Marbot (Matinik), Paul Baudot (Gwadloup), Alfred Parépou (Guiyàn) oben Georges Sylvain (Ayiti) mété déwò liv fab, poem, téyat ek jik woman. Sé matjè 19è siek-la té ka sèvi an lékriti ki étimolojik, kivédi an lékriti ki fondasé asou lòtograf lanng fwansé.
Sa té tibwen nowmal pis, nan lépok-tala, pèsonn pa té ka konsidéré kréyol kon an vré lang ek yo pa té ka wè nésésité machoké an lòtograf espésial ba'y. Men lakay an matjè kon Parépou, nou za ka wè an primié vansé-douvan asou chimen wouchaché an lòtograf natif-natal ba kréyol : i ka matjé sé mo-a ka vini di fwansé a épi lòtograf fwansé ek sé lézot mo-a épi an grafi fonétik. Pa koté mitan 20è siek, sé moun l'ACRA-a (Académie Créole Antillaise), atè Gwadloup, katjilé tou anlè an lòtograf espésial men sé atè Ayiti, an 1945, ki dé pastè pwotestan méritjen, Mc Connell épi Laubach , ki té lé tradui Labib an kréyol, mété doubout an grafi toutafetman diféwan di ta fwansé-a.
Fondas sistenmyo a, sé té API (Alphabet Phonétique International). Pli ta ankò, dé langannis ayisien, Faublas épi Pressoir, mété sistenm-tala an manniè pli obidjoul. Mé sé anni okoumansman sé lanné 1970 ki an langannis matinitjé, Jean Bernabé, katjilé anlè sa yo ka kriyé an véritab « sentaks grafik » kivédi an sistenm éti sé pa enki sé grafem-la ou ka apiyé anlè yo, men anlè rilasion ant sé mo-a andidan fraz-la tou.
Ki manniè dékoupé fraz-la ? Kiles mo pou matjé bwaré ek kiles mo pou matjé débwaré ? Ki koté pou mété mak liennay (trait d'union) ? Jean Bernabé pwopozé sistenm-li a - éti moun koumansé kriyé « sistenm GEREC » - adan an bidim liv yo ka kriyé Fondal-Natal (1983). Sistem Gerec-la trapé anpil siksé ek moun vini ka sèvi'y pres toupatou oliwon latè-a. Pannan pwes trant lanné, sistem-tala woulé adan liv, jounal, piblisité, kisasayésa? ek, tanzantan, Jean Bernabé té ka fè yonn-dé ti mofwazay adan'y silon réyaksion piblik-la.
Epi mi anvwala, an siek ki nef ka koumansé ek i tan pou fè an bilan. I tan pou tiré lison di lo lanné lesperyans-tala ek mété doubout an sistenm toutafetman djok : sé sa zot ké jwenn adan liv-tala, Graphie créole.
Ni an patjé tan moun ka matjé lang kréyol la okontrè di sa anlo adan nou pé kwè. Déjà pou yonn, adan liv rakontaj listwè, kontel ta Pè Labat oben Pè Pelleprat, kivédi nan 17è siek, nou za ka jwenn yonn-dé ti mòso fraz ki an kréyol. Titak pli ta, nan 19è siek, lè lavant sik kann pèmet sé Bétjé-a vini gwotjap, dé sèten adan yo, ki Sen-Domenng, ki Matinik, ki Gwadloup, koumansé matjé dé teks litérè adan sa yo té ka kriyé « wanni-wanna sé Neg-la ».
Primié teks nou konnet sé an chanté-powem misié Duvivier de la Mahautière, éti tit-li sé « Lisette quitté la plaine », ki paret pa koté 1754 oben 1757. Apré'y, dé moun kon François Marbot (Matinik), Paul Baudot (Gwadloup), Alfred Parépou (Guiyàn) oben Georges Sylvain (Ayiti) mété déwò liv fab, poem, téyat ek jik woman. Sé matjè 19è siek-la té ka sèvi an lékriti ki étimolojik, kivédi an lékriti ki fondasé asou lòtograf lanng fwansé.
Sa té tibwen nowmal pis, nan lépok-tala, pèsonn pa té ka konsidéré kréyol kon an vré lang ek yo pa té ka wè nésésité machoké an lòtograf espésial ba'y. Men lakay an matjè kon Parépou, nou za ka wè an primié vansé-douvan asou chimen wouchaché an lòtograf natif-natal ba kréyol : i ka matjé sé mo-a ka vini di fwansé a épi lòtograf fwansé ek sé lézot mo-a épi an grafi fonétik. Pa koté mitan 20è siek, sé moun l'ACRA-a (Académie Créole Antillaise), atè Gwadloup, katjilé tou anlè an lòtograf espésial men sé atè Ayiti, an 1945, ki dé pastè pwotestan méritjen, Mc Connell épi Laubach , ki té lé tradui Labib an kréyol, mété doubout an grafi toutafetman diféwan di ta fwansé-a.
Fondas sistenmyo a, sé té API (Alphabet Phonétique International). Pli ta ankò, dé langannis ayisien, Faublas épi Pressoir, mété sistenm-tala an manniè pli obidjoul. Mé sé anni okoumansman sé lanné 1970 ki an langannis matinitjé, Jean Bernabé, katjilé anlè sa yo ka kriyé an véritab « sentaks grafik » kivédi an sistenm éti sé pa enki sé grafem-la ou ka apiyé anlè yo, men anlè rilasion ant sé mo-a andidan fraz-la tou.
Ki manniè dékoupé fraz-la ? Kiles mo pou matjé bwaré ek kiles mo pou matjé débwaré ? Ki koté pou mété mak liennay (trait d'union) ? Jean Bernabé pwopozé sistenm-li a - éti moun koumansé kriyé « sistenm GEREC » - adan an bidim liv yo ka kriyé Fondal-Natal (1983). Sistem Gerec-la trapé anpil siksé ek moun vini ka sèvi'y pres toupatou oliwon latè-a. Pannan pwes trant lanné, sistem-tala woulé adan liv, jounal, piblisité, kisasayésa? ek, tanzantan, Jean Bernabé té ka fè yonn-dé ti mofwazay adan'y silon réyaksion piblik-la.
Epi mi anvwala, an siek ki nef ka koumansé ek i tan pou fè an bilan. I tan pou tiré lison di lo lanné lesperyans-tala ek mété doubout an sistenm toutafetman djok : sé sa zot ké jwenn adan liv-tala, Graphie créole.
Eloge de la créolité
Jean Bernabé, Raphaël Confiant, Patrick Chamoiseau
17,00 €
Précis de syntaxe créole
Jean Bernabé
E-book
16,99 €
La fable créole
Jean Bernabé
E-book
13,99 €